RETROPLAY

Videomängude ajalugu ulatub 1947. aastasse, mil loodi esimene interaktiivne elektrooniline seade ekraaniga. Esimesed päris videomängud ilmusid 1950-ndate alguses ning 1971. aastal tuli turule esimene kommertsiaalse arcade-mängu Cabinet nimega Computer Space, mille lõid Atari asutajad Nolan Bushnell ja Ted Dabney. Aasta hiljem järgnes Pong, millest sai esimene laialdaselt edukas videomäng.

1970-ndate lõpus jõudis tööstus kuldajastu lävendile. Taito avaldas 1978. aastal Space Invadersi ning Namco 1980. aastal Pac-Mani, mis koos käivitasid arcade-mängude kuldajastu, mis kestis umbes 1983. aastani. Samal ajal muutusid kodukonsooli nagu Atari 2600 ja Intellivision Põhja-Ameerika kodudes üha populaarsemaks ning 1977. aastal turule tulnud Atari 2600 omandas lõpuks liidripositsiooni, tuues arcade-klassikud nagu Pac-Man ja Space Invaders otse elutuppa.

1983. aastal varises Põhja-Ameerika videomänguturg kokku. Turu üleküllastumine halva kvaliteediga mängudega, tarbijate pettumus ja majanduslangus viisid paljude stuudiote sulgemiseni ning Atari finantskriisini. Kaks aastat hiljem tõi Nintendo Entertainment System (NES) turu tagasi ellu. NES koos Super Mario Brosiga debüteeris Põhja-Ameerikas 1985. aastal ning äratas tarbijate usalduse täielikult uuesti.

8-bitine ajastu sai ametliku alguse 15. juulil 1983, mil Nintendo andis Jaapanis välja Family Computeri ehk Famicomi. Välismaal müüdi sama seadet NES-ina. NES konkureeris edukalt järgmise põlvkonna 16-bitiste konsoolidega ning selle tootmine jätkus kuni 1995. aastani. Huvi NES-i vastu on tänaseni elus nii kolektsionääride seas kui emulatsiooniplatvormide kaudu.

16-bitine ajastu tõi kaasa konsoolivõistluse Nintendo Super NES-i ja Sega Mega Drive'i vahel. Sega eristas end karismaatiliste tegelaste nagu Sonic the Hedgehog ning küpsemale publikule suunatud mängudega nagu Streets of Rage. Arcade-maailmas hoidsid saale elus Street Fighter II (1991) ja Mortal Kombat (1992), mis lõid võitlusmängude zanri ja tõid arkaadidesse tagasi konkurentsivaimu.

Tänaseks on retromängud kogenud uut tähelepanu. Nostalgia kõrval on oluliseks teguriks saanud retrostiilis indie-mängude laine. Mängud nagu Undertale, Celeste ja Shovel Knight tõestavad, et piksligraafika ja lihtne mehaanika pole piirangud, vaid teadlikud valikud. Samal ajal on barcade'id ehk mängubaarid toonud klassikalised arcade-kabinetid tagasi sotsiaalsetesse ruumidesse, ühendades nostalgia ja kaasaegse kultuuriga.